Villem Kapp
Villem Kapp (7. september 1913 Suure-Jaani – 24. märts 1964 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja muusikapedagoog.Villem Kapp lõpetas Tallinna Konservatooriumi kahel erialal: 1938. aastal August Topmani oreliklassi ning 1944. aastal heliloojana Heino Elleri juhendamisel. Aastatel 1935–1938 ning 1940–1941 õppis ta ka Artur Kapi juures.
Suurim ja populaarseim osa Villem Kapi loomingust on koori- ja soololaulud. Koorilaule on ta loonud umbes 60. Vokaalmuusika komponeerimisel oli Kapi jaoks tähtsal kohal töö tekstiga – ta pööras peatähelepanu kõlavärvidele, tekstist lähtuvale rütmile ja meloodiajoonisele. Kapi laulude meloodiad on sageli lihtsad ja rahvalaululähedased ("Sina, kena tammekene", "Kajakas", "Laena mulle kannelt, Vanemuine"), ehkki helilooja pole otseselt rahvaviise kasutanud (välja arvatud "Hällilaul"). Gustav Ernesaks on öelnud, et helilooja oleks justkui ise partiid läbi laulnud, tema laule on hea laulda, juhatada ja kuulata. Eriti populaarseks on saanud tema heroiline kooripoeem "Põhjarannik" (1958, tekst Kersti Merilaas).
Soololaulude hulgast on eriti tuntuks saanud "Kui lõpeb suvepäeva viimne vine" (tsüklist "Õnnelik päev", tekst Juhan Sütiste), "Lumehelbeke" (Juhan Liiv), "Sa tulid" (Juhan Liiv), "Vang" (Aleksandr Puškin), "Sina, kena tammekene" (rahvaluule) jt.
Oma elutööks pidas Villem Kapp ajaloolise ainestikuga ooperit "Lembitu" (1961, libreto Astrid Pirn Juhan Sütiste järgi, esietendus teater Estonias 1961). Ooperis käsitletakse eestlaste vabadusvõitlust 13. sajandil, Madisepäeva lahingut ja vanem Lembitu kuju – temaatika, mis oli Kapile väga hingelähedane, kuna need sündmused leidsid aset tema kodukohas.
Tema olulisemate teoste hulka kuulub ka kaks sümfooniat, kantaat "Kevadele" ning puhkpillikvintett.
Suurim ja populaarseim osa Villem Kapi loomingust on koori- ja soololaulud. Koorilaule on ta loonud umbes 60. Vokaalmuusika komponeerimisel oli Kapi jaoks tähtsal kohal töö tekstiga – ta pööras peatähelepanu kõlavärvidele, tekstist lähtuvale rütmile ja meloodiajoonisele. Kapi laulude meloodiad on sageli lihtsad ja rahvalaululähedased ("Sina, kena tammekene", "Kajakas", "Laena mulle kannelt, Vanemuine"), ehkki helilooja pole otseselt rahvaviise kasutanud (välja arvatud "Hällilaul"). Gustav Ernesaks on öelnud, et helilooja oleks justkui ise partiid läbi laulnud, tema laule on hea laulda, juhatada ja kuulata. Eriti populaarseks on saanud tema heroiline kooripoeem "Põhjarannik" (1958, tekst Kersti Merilaas).
Soololaulude hulgast on eriti tuntuks saanud "Kui lõpeb suvepäeva viimne vine" (tsüklist "Õnnelik päev", tekst Juhan Sütiste), "Lumehelbeke" (Juhan Liiv), "Sa tulid" (Juhan Liiv), "Vang" (Aleksandr Puškin), "Sina, kena tammekene" (rahvaluule) jt.
Oma elutööks pidas Villem Kapp ajaloolise ainestikuga ooperit "Lembitu" (1961, libreto Astrid Pirn Juhan Sütiste järgi, esietendus teater Estonias 1961). Ooperis käsitletakse eestlaste vabadusvõitlust 13. sajandil, Madisepäeva lahingut ja vanem Lembitu kuju – temaatika, mis oli Kapile väga hingelähedane, kuna need sündmused leidsid aset tema kodukohas.
Tema olulisemate teoste hulka kuulub ka kaks sümfooniat, kantaat "Kevadele" ning puhkpillikvintett.
Mihkel Lüdig
Mihkel Lüdig (9. mai 1880 Reiu vald – 7. mai 1958 Vändra) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.
Muusikalise hariduse omandas Lüdig Peterburis, õppides seal orelit, kompositsiooni ja klaverit. Kooli lõpetas Lüdig 1904. aastal. Orelit õppis Lüdig ka varem, astudes juba 16-aastaselt Moskva konservatooriumi oreliklassi.
1908. aastal korraldas ta Peterburis esimese eesti heliteostest koosneva sümfooniakontserdi. 1918–1924 töötas ta Kaarli kiriku organistina.
Lüdig oli 1917. aastal moodustatud Eesti esimese jalaväepolgu muusikakomando ülem (kapellmeister).
Lüdig tegeles ka heliloominguga. Tema tuntuimaks teoseks on koorilaul "Koit" (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis kanti ette 1923. aasta laulupeol ja mida tänapäeval esitatakse igalüldlaulupeol.
Muusikalise hariduse omandas Lüdig Peterburis, õppides seal orelit, kompositsiooni ja klaverit. Kooli lõpetas Lüdig 1904. aastal. Orelit õppis Lüdig ka varem, astudes juba 16-aastaselt Moskva konservatooriumi oreliklassi.
1908. aastal korraldas ta Peterburis esimese eesti heliteostest koosneva sümfooniakontserdi. 1918–1924 töötas ta Kaarli kiriku organistina.
Lüdig oli 1917. aastal moodustatud Eesti esimese jalaväepolgu muusikakomando ülem (kapellmeister).
Lüdig tegeles ka heliloominguga. Tema tuntuimaks teoseks on koorilaul "Koit" (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis kanti ette 1923. aasta laulupeol ja mida tänapäeval esitatakse igalüldlaulupeol.