Aleksandr Porfirjevitš Borodin
Aleksandr Porfirjevitš Borodin (vene Александр Порфирьевич Бородин; 12. november 1833 – 27. veebruar 1887) oli vene keemik ja helilooja.
Borodin oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale
armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis
lapsepõlves mitut keelt (prantsuse, itaalia keel ja kultuur). Õppis kooli
hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja
sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tšellomängu (prantsuse koduõpetajad).
Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse
akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-aaastasena oli ta juba
rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga
29 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Keemia oli tema igapäevane
põhitöö ning muusika alal nimetas ta ennast pühapäevaheliloojaks. Maailmatuntud
helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper “Vürst Igor”, Bõlina
ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette.
Tähtsamad
teosed[muuda |
redigeeri lähteteksti]
Loomingu
iseloomustus[muuda |
redigeeri lähteteksti]
Aleksandr Borodini looming ei ole suur, kuid see-eest väärtuslik. Muusika
kõlab rahvuslikult ning võimsalt. Lemmikteemad on rahvakangelased ja vägilased
("Vägilassümfoonia"). Meloodiad on voolavad ja laulvad. Looming on klassikaline.
Eeskujuks oli Mihhail Glinka looming.
Borodin oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale
armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis
lapsepõlves mitut keelt (prantsuse, itaalia keel ja kultuur). Õppis kooli
hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja
sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tšellomängu (prantsuse koduõpetajad).
Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse
akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-aaastasena oli ta juba
rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga
29 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Keemia oli tema igapäevane
põhitöö ning muusika alal nimetas ta ennast pühapäevaheliloojaks. Maailmatuntud
helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper “Vürst Igor”, Bõlina
ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette.
Tähtsamad
teosed[muuda |
redigeeri lähteteksti]
- 1867
"Sümfoonia nr 1" - 1876
"Sümfoonia nr 2" - 1879
"Keelpillikvartett nr 1" - 1880
sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides" - 1881
"Keelpillikvartett nr 2" - 1886
"Sümfoonia nr 3" - 1887
ooper
"Vürst Igor"
Loomingu
iseloomustus[muuda |
redigeeri lähteteksti]
Aleksandr Borodini looming ei ole suur, kuid see-eest väärtuslik. Muusika
kõlab rahvuslikult ning võimsalt. Lemmikteemad on rahvakangelased ja vägilased
("Vägilassümfoonia"). Meloodiad on voolavad ja laulvad. Looming on klassikaline.
Eeskujuks oli Mihhail Glinka looming.
Modest Mussorgski
Modest Mussorgski (vene Модест Петрович Мусоргский; 21.
märts 1839 – 28. märts 1881) oli vene helilooja, Mili Balakirevi, Aleksandr Borodini, César Cui ja Nikolai
Rimski-Korsakovi kõrval üks Võimsa rühma liikmeid.
Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki
sageli tema teoste ainestik ajaloost.
Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge,
eirates rangeid harmoonia reegleid.
Tema varajase surma nädal pärast 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism.
Tähtsamad
teosed[muuda |
redigeeri lähteteksti]
märts 1839 – 28. märts 1881) oli vene helilooja, Mili Balakirevi, Aleksandr Borodini, César Cui ja Nikolai
Rimski-Korsakovi kõrval üks Võimsa rühma liikmeid.
Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki
sageli tema teoste ainestik ajaloost.
Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge,
eirates rangeid harmoonia reegleid.
Tema varajase surma nädal pärast 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism.
Tähtsamad
teosed[muuda |
redigeeri lähteteksti]
- 1869
ooper
"Boriss Godunov" - 1872
soololaulude tsükkel "Lastetuba" - 1872–1880 "Hovanštšina" (Nikolai
Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) - 1874
klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt" - 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta"
- 1874–1880 "Sorotšintsõ aastalaat" (César Cui lõpetas selle 1916)
- 1877
soololaulude tsükkel "Surma laulud ja tantsud"