JOHN CONSTABLE
John Constable oli inglise kunstnik.Ta sai tuntuks maastikumaalijana, kuid oma eluajal oli ta hinnatum Prantsusmaal. Tema tuntumad maalid on "Dedhami org", "Heinavanker" ja "Hüppav hobune". Kuigi tema maalid kuuluvad tänapäeval inglise kunsti kõige väärtuslikumate ja populaarsemate hulka, ei olnud ta oma eluajal kunagi jõukas. Inglismaal müüs ta oma eluajal kõigest paarkümmend maali, isegi Prantsusmaal müüs ta neid pisut rohkem. Pariisis müüs ta oma maale kunstikaupmehe John Arrowsmithi ja tema kunstigalerii kaudu, kuid ta lükkas tagasi kõik kutsed välismaale sõita, et oma loomingut promoda.Constable sündis Ida-Inglismaal Suffolkis East Bergholti külas Golding ja Ann Constable'i pojana. Tema isa oli jõukas viljakaupmees, kellele kuulus vesiveski nende kodukülas ja hiljem teinegi naaberkülas Dedhamis. Isale kuulus ka väike laev "The Telegraph", mida kasutas vilja veoks Londonisse. John oli oma vanemate teine poeg. Siiski oodati temalt isa äri ülevõtmist, sest vanem vend oli vaimselt alaarenenud. John õppis algul lühikese vahega internaatkoolis Lavenhamis, siis päevakoolis Dedhamis. Pärast kooli töötas ta oma isa ettevõttes. Lõpuks võttis pereäri juhtimise siiski üle tema noorem vend Abram.
1816 kihlus John Constable oma lapsepõlvesõbra Maria Bicknelliga. Kuid tema vanemad ei kavatsenud oma poega toetama hakata ja seepeale ähvardas Maria perekond neiu pärandusest ilma jätta, kui ta nii vaese mehega abielluma peaks. Ent veel samal aastal surid nii Constable'i isa kui ema, kunstnik päris viiendiku pereettevõttest ja tohtis veel sama aasta oktoobris abielluda.
Pärast seitsmenda lapse sündi suri Mary 1828. aasta jaanuaris tuberkuloosi. John leinas teda surmani.
Materiaalses mõttes hakkas aga pisut paremini minema. Pisut enne oma surma sai Mary päranduseks 20 tuhat naelsterlingit.
1829. aasta veebruaris, 52-aastaselt valiti ta Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks ja määrati 1831 selle külalisõppejõuks. Ta hakkas pidama akadeemias loenguid, olles õpilaste seas küllaltki armastatud.
Loengutes propageeris Constable kolme ideed: esiteks on maastiku maalimine niihästi teaduslik kui poeetiline, teiseks ei suudakujutlusvõime üksinda luua nii head kunsti, mis kannataks välja võrdluse tegelikkusega, ja kolmandaks ei ole ükski suur kunstnik iialgi olnud iseõppija. Ta võttis sõna ka uusgootika kasutamise vastu arhitektuuris, nimetades seda pelgaks imitatsiooniks.
24. septembrist 2010 kuni 23. jaanuarini 2011 oli KUMUs John Constable'i tööde näitus Victoria ja Alberti muuseumi kogudest.
1816 kihlus John Constable oma lapsepõlvesõbra Maria Bicknelliga. Kuid tema vanemad ei kavatsenud oma poega toetama hakata ja seepeale ähvardas Maria perekond neiu pärandusest ilma jätta, kui ta nii vaese mehega abielluma peaks. Ent veel samal aastal surid nii Constable'i isa kui ema, kunstnik päris viiendiku pereettevõttest ja tohtis veel sama aasta oktoobris abielluda.
Pärast seitsmenda lapse sündi suri Mary 1828. aasta jaanuaris tuberkuloosi. John leinas teda surmani.
Materiaalses mõttes hakkas aga pisut paremini minema. Pisut enne oma surma sai Mary päranduseks 20 tuhat naelsterlingit.
1829. aasta veebruaris, 52-aastaselt valiti ta Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks ja määrati 1831 selle külalisõppejõuks. Ta hakkas pidama akadeemias loenguid, olles õpilaste seas küllaltki armastatud.
Loengutes propageeris Constable kolme ideed: esiteks on maastiku maalimine niihästi teaduslik kui poeetiline, teiseks ei suudakujutlusvõime üksinda luua nii head kunsti, mis kannataks välja võrdluse tegelikkusega, ja kolmandaks ei ole ükski suur kunstnik iialgi olnud iseõppija. Ta võttis sõna ka uusgootika kasutamise vastu arhitektuuris, nimetades seda pelgaks imitatsiooniks.
24. septembrist 2010 kuni 23. jaanuarini 2011 oli KUMUs John Constable'i tööde näitus Victoria ja Alberti muuseumi kogudest.
JOSEPH MALLORD WILLIAM TURNER
Joseph Mallord William Turner (23. juuni 1775 – 19. detsember 1851) oli inglise maalikunstnik ja graafik, tuntud kui "valguse maalija" ja suurepärane marinist. Tema loomingut peetakse teedrajavaks impressionistlikule kunstile.William Turner sündis 23. juunil 1775. aastal Londonis keskklassi perekonda. Tema isast sai kunstniku parim kaaslane kuni oma surmani 1829. aastal. Turneri ema suri 1804. aastal vaimuhaiglas. 1789. kuni 1793. aastani õppis William Turner Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Pärast akadeemia lõpetamist reisis ta mööda Inglismaad, Šotimaad ja Walesi ning visandas hoolega sealset maastikku. 1796. aastast alates võis näha William Turneri teoseid, põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid, iga-aastasel Kuningliku kunstiakadeemia näitusel. Amiens'i rahulepingule allakirjutamine 1802. aastal võimaldas Turneril esmakordselt reisida Prantsusmaale, kus ta tutvus vanade meistrite loominguga Louvre'i kunstimuuseumis, ja seejärel Šveitsi, kuhu ta jäi ka mõneks ajaks elama. 1804. aastal avas Turner galerii oma maalide eksponeerimiseks. Turner kogus kunstnikuna kiiresti kuulsust ja rikkust ning juba 27-aastasena valiti ta kunstiakadeemia akadeemikuks ja paar aastat hiljem, 1808. aastal töötas Turner seal professorina. Ehkki ta üritas kohusetundlikult täita oma akadeemiku ülesandeid, jättis ta oma töö aeg-ajalt unarusse, et tagasi tõmbuda eraklusse, kuni ta viimaks oma elu lõpus valenime all täielikult kadus. William Turneri 1819. aasta reis Veneetsiasse osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks. 1829. aastal reisis Turner mööda Loire'i jõe orgu Nantes'ist Orléansini. Kakskümmend üks reisist mõjustatud maali ilmusid 1831. aastal tema kogumikus Turner's Annual Tour, mis võeti Prantsusmaa romantikute poolt suurte kiiduavaldustega vastu. Sel ajal hakkasid aga kriitikud üha rohkem narrima Turnerit tema eksessiivse kollase värvi kasutamise pärast. William Turneri maalimisstiil muutus järgnevatel aastatel oluliselt. Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele, mis tekitas paljude kriitikute seas pahameelt ja hukkamõistu. 1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat.
William Turneri maalimisstiil kujunes Claude Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul. Algul viljeles ta põhiliselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. Turneri romantilistes mere- ja maastikuvaadetes, millest paljud on sisult ajaloolised või mütoloogilised, valitseb akvarelli voolav efektne värvi- ja valgusekäsitlus, mis 1835. aastast muutis vorme ja piirjooni fantastiliselt hägusaks. Nõnda peetakse William Turnerit impressionistide eelkäijaks. Sama valgusekasutamine inspireeris noort Claude Monet'd, kes uuris Turneri maale 1870. aastal Londonis. Turner kasutas samuti hiljuti avastatud sünteetilisi pigmente, näiteks kroomkollast, lisamaks oma paletile kirkust ja intensiivsust. Turner liitis nooruses omandatud akvarellimaalimisoskuse õlivärvide omaduste varieerimisega, luues stiili, milles värvide sujuvus on erinevate pindade saavutamiseks ühendatud impasto tehnika detailidega. Tema tuntuim maal, "Võitlev Téméraire", rünnati kriitikute poolt 1877. aastal, ligi 25. aastat pärast kunstniku surma, heites talle ette sääraseid vigu nagu taglase ebatäpsust, päikese loojumist itta, korstna tagant paistva aurikumasti eksitavat kujutamist. Maal sümboliseeris auruajastu ja tööstusliku revolutsiooni puhkemist 19. sajandil ning vana ajajärgu loojangut. Fregatt Téméraire oli kuulunud Nelsoni laevastikku ja sõdinud kuulsusrikkalt Trafalgari lahingus. Teised tuntud Turneri maalid on "Trafalgari lahing" (1806–08), "Odysseus ja Polyphemos" (1829), "Lumetorm" (1842), "Vihm, aur ja kiirus" (1844) ja graafikaalbum "Liber studiorum" (1807–19).
William Turneri maalimisstiil kujunes Claude Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul. Algul viljeles ta põhiliselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. Turneri romantilistes mere- ja maastikuvaadetes, millest paljud on sisult ajaloolised või mütoloogilised, valitseb akvarelli voolav efektne värvi- ja valgusekäsitlus, mis 1835. aastast muutis vorme ja piirjooni fantastiliselt hägusaks. Nõnda peetakse William Turnerit impressionistide eelkäijaks. Sama valgusekasutamine inspireeris noort Claude Monet'd, kes uuris Turneri maale 1870. aastal Londonis. Turner kasutas samuti hiljuti avastatud sünteetilisi pigmente, näiteks kroomkollast, lisamaks oma paletile kirkust ja intensiivsust. Turner liitis nooruses omandatud akvarellimaalimisoskuse õlivärvide omaduste varieerimisega, luues stiili, milles värvide sujuvus on erinevate pindade saavutamiseks ühendatud impasto tehnika detailidega. Tema tuntuim maal, "Võitlev Téméraire", rünnati kriitikute poolt 1877. aastal, ligi 25. aastat pärast kunstniku surma, heites talle ette sääraseid vigu nagu taglase ebatäpsust, päikese loojumist itta, korstna tagant paistva aurikumasti eksitavat kujutamist. Maal sümboliseeris auruajastu ja tööstusliku revolutsiooni puhkemist 19. sajandil ning vana ajajärgu loojangut. Fregatt Téméraire oli kuulunud Nelsoni laevastikku ja sõdinud kuulsusrikkalt Trafalgari lahingus. Teised tuntud Turneri maalid on "Trafalgari lahing" (1806–08), "Odysseus ja Polyphemos" (1829), "Lumetorm" (1842), "Vihm, aur ja kiirus" (1844) ja graafikaalbum "Liber studiorum" (1807–19).