Gustave Courbet
Gustave Courbet (10. juuni 1819 Ornans, Prantsusmaa – 31. detsember 1877 La Tour-de-Peilz, Šveits) oli prantsuse maalikunstnik.Gustave Courbet sündis heal järjel taluniku perekonnas. Alustas kunstiõpinguid juba kodukohas ning jõudis
1839 Pariisi, kus õppis École des Beaux-Arts'is ja erinevate eraõpetajate käe all. Pariisi Kommuuni sündmustest osavõtmise tõttu oli kunstnik 1871. aastal lühiajaliselt vangistatud. 1873. aastal põgenes Courbet Šveitsi, kus elas kuni elu lõpuni.
Courbet kuulsus põhineb suures osas tema 1840. aastate lõpu ja 1850. aastatel alguse talupoegi ja töölisi kujutavatel olustikumaalidel, mida mõjutasid tugevalt kunstniku poliitilised vaated ja realismi kaanon. Kunstnik veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Tema loomingut iseloomustavad julgelt maalitud aktid ja maastikud, milles on tunda vanade meistrite mõjutusi. 1850. aastate keskpaigast eelistas kunstnik poliitilistele teemadele jahistseene, maastikku ja vaikelusid. Maalimislaad liikus üha enam abstraktsiooni poole. Järgmisel aastakümnel hakkas ta taas maalima sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema teemadering eraelu ning jõudehetkede kujutamisega.
1839 Pariisi, kus õppis École des Beaux-Arts'is ja erinevate eraõpetajate käe all. Pariisi Kommuuni sündmustest osavõtmise tõttu oli kunstnik 1871. aastal lühiajaliselt vangistatud. 1873. aastal põgenes Courbet Šveitsi, kus elas kuni elu lõpuni.
Courbet kuulsus põhineb suures osas tema 1840. aastate lõpu ja 1850. aastatel alguse talupoegi ja töölisi kujutavatel olustikumaalidel, mida mõjutasid tugevalt kunstniku poliitilised vaated ja realismi kaanon. Kunstnik veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Tema loomingut iseloomustavad julgelt maalitud aktid ja maastikud, milles on tunda vanade meistrite mõjutusi. 1850. aastate keskpaigast eelistas kunstnik poliitilistele teemadele jahistseene, maastikku ja vaikelusid. Maalimislaad liikus üha enam abstraktsiooni poole. Järgmisel aastakümnel hakkas ta taas maalima sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema teemadering eraelu ning jõudehetkede kujutamisega.